Tervislikud eesti toiduõlid

Raps – põhjamaine tervislik õlitaim

Ilusate kollaste õitega rapsi (brassica napus) tuntakse taimede välise sarnasuse tõttu ka õlikaalika nime all. Sellega sarnasused siiski ka piirduvad, tegelikus suguluses on raps pigem kapsa ja rüpsiga.

Raps on ainus õlitaim, mis kasvab põhjamaistes tingimustes.

Rapsi seemneis on 36–50% õli, mida lisaks toiduõli funktsioonile kasutatakse edukalt ka tööstuses: diislikütuse, määrdeainete, värvide, lakkide valmistamiseks. Sordiaretuse käigus on jagu saadud ka rapsiseemnete kibedast maitsest.

Rapsiõli pressitakse rapsi seemnetest külmpressimise, kuumpressimise või ekstraheerimise meetodil, selle tulemusena tekib ka hinnatud loomasöödana tarvitatav rapsikook.

Tänu neutraalsele maitsele on rapsiõli mitmekülgselt kasutatav, sobides nii salatitesse, küpsetamiseks, praadimiseks kui ka friteerimiseks. Rapsiõli talub kuni 160-kraadist kuumutamist.

Suitsemispunkt on 225 kraadi.

Rapsiõli on üks madalama küllastunud rasvhapete sisaldusega õlisid.

Rapsiõlis leidub kolme erinevat tüüpi oomega-rasvhappeid, sealhulgas ka kuldaväärt oomega-3, millel on tänuväärne toime nii südame- ja veresoonkonna, juuste, küünte kui naha tervisele. Suurema osakaaluga on ühekordselt küllastamata rasvhappete-oleiinhape(oomega-9)osakaal.

Külmpressitud rapsiõlis on rikkalikult looduslikku E-vitamiini, millel on teadupärast vähivastane toime. Lisaks sisaldab see veel ka teisi rasvlahustavaid vitamiine nagu A,D,K ja Q vitamiin.

Soomes läbi viidud uuringud kinnitavad rapsiõli tulemuslikkust tervise parandamisel. Kõigest üks lusikatäis rapsiõli päevas aitab võidelda diabeedi, dementsuse ning südame–veresoonkonna haiguste vastu. Uuring näitas nimelt, et rapsiõli tõttu langes organismis kahjuliku fibrinogeeni (vereplasmas hüübimist ja ringvoolu reguleeriva valgu) tase.

2010. aastal tehtud uuringu põhjal on rapsiõli rasvhappesisaldus eluks vajalike rasvade osas parim võimalikest.

Rapsiõli on üsna rikas ka kasulike linool– ja linoleenhapete poolest. Lisaks kasutamisele toiduvalmistamisel võib tarvitada ka massaažiōlina, kuna on sobilik kõigile nahatüüpidele.

Ebatervislikke küllastunud rasvhappeid on rapsiõlis ainult 6 protsenti, samal ajal, kui taluvõis esineb neid rohkem kui 50 protsendi ulatuses. Enne praadimist on soovitatav pann ja õli kuumutada, kuna madalal temperatuuril praadides imab toit endasse rohkem rasva.

RapsiõliToiteväärtus 100 g kohta      

  • Kalorsus: 884 kcal
  • Lipiidid: 100 g
  • Küllastunud rasvhapped: 7,4 g
  • Monoküllastumata rasvhapped: 63,3 g
  • Polüküllastumata rasvhapped: 28,1 g
  • Kampesterool: 241 mg
  • ß-sitosterool: 413 mg
  • E-vitamiin: 45,8 mg
  • K-vitamiin: 71,3 μg

(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)