Tervislikud eesti toiduõlid

Tarbijate teadmised trans-rasvhapetest

Tarbijad saavad teha teadlikke toiduvalikuid üksnes siis, kui nad teavad, millised on trans-rasvhapete suures koguses tarbimise tervisemõjud. Kehtivate ELi eeskirjade puhul peavad tarbijad aru saama erinevusest osaliselt hüdrogeenitud õlide (sisaldavad muu hulgas trans-rasvhappeid) ja täielikult hüdrogeenitud õlide vahel (ei sisalda trans-rasvhappeid, vaid üksnes küllastunud rasvhappeid), kuna vastavalt määrusele (EL) nr 1169/2011 tuleb selline teave esitada pakendatud toidu koostisainete loetelus[1]. Praegu on pakendatud toitude koostisainete loetelu kontrollimine osaliselt hüdrogeenitud õlide suhtes ainus võimalus, kuidas tarbijad saavad kindlaks teha tooted, mis võivad sisaldada trans-rasvhappeid, kuid see ei anna neile mingit teavet trans-rasvhapete tegeliku sisalduse kohta.

Andmed Euroopa tarbijate teadlikkuse kohta trans-rasvhapetest on piiratud ja veelgi vähem on teada, kas sellised teadmised mõjutavad tarbijate toiduvalikut2. Olemasoleva vähese teabe põhjal näib, et suurem osa eurooplastest ei ole teadlikud trans-rasvhapetest, tööstuslikest trans-rasvhapetest ega mäletsejalistelt pärit trans-rasvhapetest ega osaliselt hüdrogeenitud või täielikult hüdrogeenitud õlidest. Samuti tundub vaid väike osa inimestest muretsevat trans-rasvhapete tarbimise pärast2.

Hiljutise uuringu kohaselt teatas vaid ligikaudu üks kolmest tarbijast, et on kuulnud trans-rasvhapetest ja peab neid ebatervislikuks[2]. Sama tulemus saadi, kui tarbijatelt küsiti osaliselt ja täielikult hüdrogeenitud õlide kohta, kuid nende kahe vahel ei täheldatud erinevusi seoses hinnangutega nende tervislikkuse kohta. Valides toodete vahel, mis erinevad üksnes tööstuslike trans-rasvhapete sisalduse poolest, parandab toitumisalase teabe tabelis esitatud trans-rasvhappeid käsitlev teave uuringus osalejate suutlikkust teha kindlaks tervislikum valik rohkem kui sellise teabe esitamine üksnes koostisainete loetelus (osaliselt hüdrogeenitud rasvad, mis osutavad trans-rasvhapete sisaldumisele tootes). Keerukamad, ent samas realistlikumad valikuolukorrad aga osutusid problemaatiliseks, näiteks kahe sellise alternatiivse toote võrdlemine, mis erinesid nii trans-rasvhapete kui ka küllastunud rasvhapete, soola ja suhkru sisalduse poolest. trans-rasvhappeid käsitleva teabe esitamine mõjutas vähe vastajate võimet teha sellistes keerulistes olukordades kindlaks tervislikum valik. Osalejad näisid trans-rasvhappeid käsitlevat teavet eiravat ja keskenduvat selle asemel muudele, tuttavamatele toitainetele. Sellised keerulised olukorrad kajastavad reaalseid toiduvalikuid, kus valikut trans-rasvhapete ja muude toitainete sisalduse vahel on raske teha. Tarbijauuringute põhjal, mis on tehtud USAs ja Kanadas,[3], [4] kus pakendatud toidule on märgitud trans-rasvhapete sisaldus, on tarbijad oma hinnangu järgi trans-rasvhapete mõistega rohkem kursis, kuid vähe teatakse selle kohta, kuidas see mõjutab toiduvalikuid. Ilma asjakohaste tarbijaharimisprogrammideta võib trans-rasvhappeid käsitleva teabe lisamisel toitumisalasesse teabesse olla piiratud või isegi kahjulik mõju,[5] kui tarbijad ei oska seostada toitumisalast teavet tasakaalustatud toitumisega.

[1] Artikkel 18, mida tõlgendatakse koostoimes määruse (EL) nr 1169/2011 VII lisaga.

[2] Uuring toidualase teabe mõju kohta tarbijate otsustele, avaldamata, TNS tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi tellimusel.

[3] Eckel R et al. Circulation. 2007; 115, lk 2231–2246.

[4] Ellis S. „Consumer use and interpretation of trans fat information on food labels” („Kuidas kasutavad ja tõlgendavad tarbijad toiduetikettidel esitatud trans-rasvhappeid käsitlevat teavet?”). Magistritöö, 2007.

[5] Howlett et al. Journal of Public Policy & Marketing. 2008; 27(1), lk 83–97.