Tervislikud eesti toiduõlid

Üldine rasvade ja õlide kuumutamise võrdlus

rasvad-jatemp

  • Praadimise puhul: punane = pigem halb; roheline = pigem hea (muu kui praadimise puhul need ei kehti)
  • Küllastunud rasvhapped (rohkem = parem) – stabiilsed (vt. märkus kolesterooli kohta)
  • Polüküllastumata rasvhapped (rohkem = halvem) – väidetavalt südamele kasulikud, kuid on väga ebastabiilsed (taluvad kuumust väga halvasti)
  • Monoküllastumata rasvhapped (rohkem = halvem) – ebastabiilsemad kui küllastunud rasvhapped, aga stabiilsemad kui polüküllastumata rasvhapped
  • Suitsemispunkt (suurem = parem)  – näitab temperatuuri
  • Olulisemad näitajad heal praadimisrasval on polüküllastunud rasvhapete vähesus ja suitsemispunkti suurus.
  • Stabiilsus kuumutamisel (roheline) = väiksem kantserogeensus. Ent: küllastunud rasvhapete rohkus = oht kolesterooli ja südame-veresoonkonna osas.

* Taimsed rasvad kolesterooli ei sisalda, aga küllastunud rasvhapete (sh. taimsete) tarvitamine suurendab vere kolesteroolisisaldust.

Seega, mida rohkem küllastunud rasvhappeid, seda rohkem tekib verre kolesterooli.

On küll väidetud, et palmiõli tarvitamine suurendab head kolesterooli, kuid on akadeemilised uuringud, et palmiõli ei mõju vere kolesteroolile hästi ega alanda südameinfarktide arvu.

Palmiõli osas on teatavad kommertsettevõtjad teinud päris tugevat reklaamikampaaniat (mis võiks igaks juhuks anda alust kergele ettevaatusele).

Austraalia südameliit ei andnud palmiõlile oma soovitust.

Kookosõli ei ole maitselt neutraalne.

Tervisele parim on praadida üldse ilma rasvata või siis veega. Kui see ei õnnestu, siis ilmselt a) või või b) palmiõli või c) avokaadoõli.

Avokaadoõli võiks ehk olla mingi kesktee (monoküllastumata rasvhapete paljusus on küll halb, kuid näitajana mitte kriitiline, ja küllastunud rasvade nähesus näitab mõningast ebastabiilsust, aga kokkuvõttes on näitajad avokaadoõlil pigem keskmiselt head nii südamehaiguse kui ka kasvajate ärahoidmise seisuhkohast).