Tervislikud eesti toiduõlid

Kui levinud on trans-rasvhapped Euroopas

Trans-rasvhapete sisaldus Euroopa toiduainetes

Suurem osa toiduaineid sisaldab vähem kui 2 g trans-rasvhappeid 100 g rasva kohta (madalaim piirnorm, mis on kehtestatud ELi riikides, kus on olemas piiravad õigusaktid). Analüüsi järgi, mis hõlmas kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid trans-rasvhapete levimuse kohta Euroopa toiduturgudel müüdavas toiduainetes,13 sisaldab 77 protsenti nendest toiduainetest trans-rasvhappeid vähem kui 0,5 g 100 g rasva kohta. Andmed aga näitavad ka seda, et Euroopa toiduturul leidub endiselt tooteid, mille trans-rasvhapete sisaldus on suur (nt küpsised või plaksumais, mille näitajad jäävad vahemikku 40–50 g trans-rasvhappeid 100 g rasva kohta). Selliste toodete hulka kuuluvad ka trans-rasvhappeid sisaldavad pakendamata toidud, näiteks pagaritooted (> 2 g trans-rasvhappeid 100 g rasva kohta)13.

Aastatel 2012–2013 testitud tooteid hõlmava teise hiljutise uuringu[1] andmed kinnitavad selle analüüsi tulemusi. Seitsme linna (London, Pariis, Berliin, Viin, Kopenhaagen, Oslo ja Stockholm) supermarketites ei sisaldanud populaarsed toidud, nagu pakendatud küpsised, koogid või vahvlid, osaliselt hüdrogeenitud õlisid, samas leiti suure tööstuslike trans-rasvhapete sisaldusega tooteid üheksas riigis (ELi riigid: Rootsi, Horvaatia, Poola, Bulgaaria ja Sloveenia; kandidaatriigid: Serbia, Montenegro ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik; potentsiaalne kandidaatriik: Bosnia ja Hertsegoviina). Uuringus näidatakse, et aastatel 2006–2013 on tööstuslike trans-rasvhapete sisalduse tase valitud toiduainerühmades mõnes Euroopa riigis (kuid mitte kõigis) langenud. Mõnes Ida- ja Kagu-Euroopa riigis ei ole tööstuslike trans-rasvhapete sisalduse tase pakendatud küpsistes, kookides ja vahvlites alates 2000. aastate keskpaigast oluliselt langenud. See näitab, et ELi teatavates osades ei ole saavutatud mingit edu. Liikmesriikide ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonidest2 osavõtt oli küll piiratud, kuid nende tulemused kinnitavad nimetatud uuringute üldiseid järeldusi. Märkimisväärses koguses trans-rasvhappeid leiti liikmesriikides peamiselt toiduainetest, mis sisaldas tööstuslikke trans-rasvhappeid: tööstuslikult kasutatav praerasv, pakimargariinid, pagaritoodete valmistamiseks kasutatav margariin, pagaritooted, küpsised, vahvlid, kondiitritooted, sealhulgas kakaoglasuuriga tooted, nagu paisutatud riis glasuuriga, ning supid ja kastmed.

Trans-rasvhapete tarbitav kogus Euroopas

Euroopas 1990. aastate keskelt alates kogutud andmed näitasid, et kõigist allikatest pärit trans-rasvhapete keskmine tarbitav kogus riigiti jäi vahemikku 0,5–2,1 % päevasest energiakogusest meeste puhul ja 0,8–1,8 % päevasest energiakogusest naiste puhul[2]. Uuemate aruannete järgi on trans-rasvhapete tarbitav kogus paljudes Euroopa riikides vähenenud11, 20, [3]. Hoolimata kogu ELi hõlmavate andmete piiratud kättesaadavusest näidati hiljutises uuringus, mis hõlmas üheksat ELi riiki, et elanike keskmised päevased trans-rasvhapete tarbitavad kogused jäävad alla 1 % päevasest energiakogusest, kuid teatavates elanikkonnarühmades on see suurem kui Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud 1 % energiakogusest või on oht see tase ületada13. Sellised elanikkonna alarühmad on näiteks väikese sissetulekuga kodanikud (Briti väikese sissetulekuga inimeste toitumise uuringus osalejad), 18–30aastased tudengid või sellesse vanuserühma kuuluvad kodanikud üldiselt (vastavalt Horvaatia ja Hispaania uuringute andmetele)13. Sellist suurt tarbimist soodustavad tooted, mis sisaldavad suurel määral (tööstuslikke) trans-rasvhappeid, kuigi tarbimisharjumuste mitmekülgsuse tõttu ei saa neid andmeid ekstrapoleerida otse tervele ELile üldiste järelduste tegemiseks. Konsultatsioonid liikmesriikidega2 kinnitavad neid järeldusi. Need osutavad ka rasva sisaldavatele pagaritoodetele, kookidele ja küpsistele, valmistoitudele ja frititud toodetele kui peamistele trans-rasvhapete allikatele ning piimatoodetele ja mäletsejaliste lihale kui olulistele looduslike trans-rasvhapete allikatele.

 

[1] Stender et al. BMJ Open. 2014; 20; 4(5):e005218.

[2] EFSA Journal. 2004; 81, lk 1–49.

[3] Krettek A et al. „Trans Fatty Acids and Health: A Review of Health Hazards and Existing Legislation” („trans-rasvhapped ja tervis: ülevaade terviseohtudest ja kehtivatest õigusaktidest”), 2008, Euroopa Parlament – majandus- ja teaduspoliitika osakond.