Tervislikud eesti toiduõlid

Kõrvitsaseemneõli on must kuld

Kõrvitsaseemneõli pikka ajalugu ning väärtuslikkust tõendab asjaolu, et keskajal kandis see tumeroheline vedelik hellitusnime «must kuld».

Kui kõrvitsad on põllult korjatud ning nende vili erineval viisil toidulauale toimetatud, ei jää seemned niisama ripakile. Sageli leiavadki need kasutust iseseisvalt – niisama krõbistades või salatilisandina. Inimesed on neist läbi aegade abi leidnud nii kõrvetiste kui sooleparasiitide korral.

Üha enam läheb maailmas hinda aga ka kõrvitsaseemnetest külmpressitud õli – seda nii meeldiva maitse kui rohkete raviomaduste tõttu.

Silmatorkavalt tumerohelist värvi kõrvitsaseemneõli kasulikke omadusi võib loetlema jäädagi. Raud, tsink, magneesium, potassium, seleen, mangaan, flavonoidid, beetakaroteen, A–ja E–vitamiin ning erinevad B–grupi vitamiinid on selles kuldaväärt vedelikus kõik tallel. Tubli kõrvitsaseemneõli sisaldav kosutus kulub ära neile, kelle organismis on tekkinud mineraalide vaegus – näiteks kaariese või habraste küünte ja juuste korral. Ka nahk tänab selle õli kasutajat noorenduskuuri eest.

Sarnaselt tervelt tarvitatud seemnetele annab ka õli otsustava lahingu sooleparasiitidele. Samuti on õlil diureetiline mõju – see aitab kogunenud vedelikke kehast välja viia. Õli tarbimine aitab ennetada ja leevendada päikesepõletust ning paraneda haavadel ja luuvigastustel.

KõrvitsaseemneõliEriti hinnatud abivahendiks on see aga meestele, kel ükskõik millised eesnäärmeprobleemid alates suurenemisest kuni kärbumiseni. Kuna see on ka looduslik fütoöstrogeen, turgutab kõrvitsaseemneõli samal ajal postmenopausis naiste tervist.

Õli vähivastane toime ning haigete suurem elulemus tänu selle kasutamisele tänu selles sisalduvale seleenile ja tsingile on juba kinnitust leidnud. Ka põievaevustele saab sellest leevendust. Tsink mõjub lisaks hästi ka silmade tervisele.

Kuna kõrvitsaseemneist valmistatud õlis leidub rohkesti omega-3 rasvhappeid, kaitseb see südamehaiguste ja diabeedi eest. Une– ja õnnehormoonid melatoniin ja serotoniingi on esindatud selles vedelikus.

Kõrvitsaseemneõli maitse on küllalt intensiivne, meenutades veidi pähklit. Suurepärane koostiosa on see värsketesse salatitesse, kui lisada näiteks sidrunit, ingverit ja küüslauku. Seda võib kasutada ka kala ja liha kastmiseks. Praadimiseks kõrvitsaseemneõli ei sobi, selle suitsemispunkt on 121 kraadi.

 

Kõrvitsaseemneõli toitumisalane teave:

toiteväärtus % RDA
energia 559 kcal 28%
süsivesikud 10.71 g 8%
valk 30.23 g 54%
rasva 49.05 g 164%
kolesterool 0 mg 0%
kiudained 6 g 16%
Vitamiinid
folaatid 58 mikrogrammi 15%
niatsiin 4,987 mg 31%
pantoteenhape 0,750 mg 15%
püridoksiin 0,143 mg 11%
riboflaviin 0,153 mg 12%
tiamiin 0,273 mg 23%
vitamiin A 16 RÜ 0,5%
c-vitamiin 1,9 mikrogrammi 3%
vitamiin E 35.10 mg 237%
elektrolüüdid
naatrium 7 mg 0,5%
kaalium 809 mg 17%
mineraalid
kaltsium 46 mg 4,5%
vask 1,343 mg 149%
raud 8,82 mg 110%
magneesium 592 mg 148%
mangaan 4,543 mg 198%
fosfor 1233 mg 176%
seleen 9,4 mikrogrammi 17%
tsink 7,81 mg 71%
Phyto-toitained
Karoteen-SS 9 mikrogrammi
Krüpto-ksantiini-SS 1 ug
Luteiin-zeaxanthin 74 mikrogrammi

Tudraõli on hea südamele

 

Põldtuder on Eestimaa põldudel kasvav ristõieline taim, mida kasvatatakse just õli tootmiseks. Selle seemnetest saadav produkt on asendamatu, ennetamaks Eesti surmapõhjuste edetabeli number üht, südameprobleeme, olles samas seni teenimatult tähelepanuta jäänud. Samas on põldtutra Põhja–Euroopa põldudel nähtud juba mitu tuhat aastat.

Põldtuder on vähenõudlik taim ning lepib läänemereliste kliimatingimustega, isegi nulli ümbruse temperatuur sobib talle arenemiseks. Tuder on vitaalne ka taimehaigustele vastupanu mõttes.

Tudraõli on oma omadustelt, tervistavalt toimelt ja kasutamisviisilt üsna sarnane linaõliga. Kolesterooli langetajana on see märksa tõhusam oliivi– ja rapsiõlist, samuti leidub selles vitaalsuse allikana tuntud E-vitamiini ja karotinoide.

TudraõliTudraõli rasvhapetest on 58% polüküllastamata sealhulgas inimesele vältimatutest alfa-linoleenhapet (omega-3) 39% ja linoolhapet (omega-6) 15%. Tudraõlil on vererõhku alandav ning vereringet parandav toime. Selle kõige tulemusena langetab õli kaustamine uuringute kohaselt järsult südametöö häiretest tingitud äkksurmade riski. Rohke oomega–3 rasvhappe sisalduse tõttu turgutan tudraõli ka mälu ning ajutegevust üldisemalt.

Tudraõli on suurepärane lisand nii salatile, putrudele kui ka küpsetistele. Samuti on see soovitatav toidulisandina.

Kosmeetikaspetsialistis soovitavad tudraõli välispidiseks kasutamiseks eriti neile, kelle nahk on tundlik. Seda kasutatakse järjest enam looduslikes seepides ja šampoonides.

Kuna tudraõlis leidub rohkelt antioksüdante, ei rikne see väga kiiresti. Õli suitsemispunkt on 240 kraadi.

Toiteväärtus 100 g:

  • ·energiat 3753 kJ/893 kcal,
  • ·valgud 0 g,
  • ·E-vitamiin 7,6 g

Rasvad 100 g:

  • ·küllastunud rasvhapped 10 g
  • ·monoküllastamatud 32 g
  • ·polüküllastamatud 58 g.

Kogu rasvhappelisest koostisest alfalinoleenhape on 39 % ja linoolhape 15 %. Lisaks sisaldab õli palju looduslikke antioksüdante, tokoferoole (E-vitamiin), mis hoiavad ära õli kiire riknemise.

Linaseemneõli on tervislik

Lina on olnud eestlasele tähtis ja oluline taim juba aastasadu. Eks teame juba traditsioonidestki, et pikema linataime kasvamise nimel tuli Vastlapäeval kelgutamiseski võistelda. Lisaks on linast valmistatud kangas armastatud riidematerjal üle maailma. Valgevenelastele tähendab lina koguni rahvustaime. Linataim on lisaks praktilisele väljundile ka ilus ning – mis mitte sugugi vähem tähtis – ka tervisele kasulik. Lina ladinakeelne nimetus tähendabki “kõige kasulikum taim”.

Harilik lina (linum ussitatissimum) on üks Euroopa vanemaid kultuurtaimi üldse, olles sealjuures üsna vähenõudlik – erinevalt paljudest teistest kultuuridest ei pea lina kasvukoha muld olema toitaineterikas. Kaunite sinakate õitega lina võib kasvada kuni 130 sentimeetri kōrguseks. Õlilina kasv jääb siiski mõnevõrra madalamaks. Õitsemist alustab lina juuni lõpus juuli alguses. Viljaks on ümarakujulime kupar, mis sisaldab hulgaliselt seemneid.

Seemnetest saadakse õli külmpressimise teel.

Külmpressi linaseemneõli sisaldab tähtsaid rasvhappeid nagu α-linoleenhape (bioloogiline eelühend oomega-3 rasvhapetele nagu eikosapenaeenhape, oleiinhape, linoolhape jt.) Linaõli koostisesse kuuluvad ka vaha ning linavaik.

Uuringute andmetel sisaldab linaseemneõli oomega-3-rasvhapet 2,5 korda rohkem kui kalamaksaõlis. Kuna linaseemneõli on maitselt paljudest õlidest märksa vastuvõetavam, on selle avastanud nii kokad kui rahvameditsiini eksperdid.

Linaseemneõli saladus on erisugused küllastamata rasvhapped, mis kuuluvad oomega rasvhapete hulka. Alfalinoleen- ja linoolhape hoolitsevad rakumembraanide korrektse talitluse eest, nendest oleneb paljude bioaktiivsete ainete süntees ja see, et ainevahetus kulgeks häireteta. Linaseemnetes leidub hulgaliselt ka seeduvaid süsivesikuid ja valke.

Õli koostis, kuhu kuulub ka vajalikku A-ja E–vitamiini, on abiks südame– ja veresoonkonna tugevdamisel, lahustades veres  halba kolesterooli. Selles sisalduvate lipiidide hulk on paljudest teistest õlidest lausa 100 korda kõrgem, mis muudab õli antibakteriaalseks ja –viiruseliseks ning suurendab selle vähivastast toimet. Samuti sobib linaõli immuunsuse üleüldise tõstmise eesmärgil. Linaseemneõli tarvitamine soodustab insuliini teket ja takistab seega diabeedi süvenemist. Suurepäraselt mõjub linaõli seedetrakti häirete korral, kaitstes kõhukinnisuse, mao ülehappesuse, haavandtõve jm eest.

Kuumtöötlemiseks linaseemneõli ei sobi, selle suitsemistemperatuur on 107 kraadi.

LinaseemneoliVälispidiselt kasutamisel parandab linaõli tänu E–ja A-vitamiini sisaldusele naha toitumist ja juuste struktuuri. Linaõli kasutati näiteks Tšernobõli katastroofijärgses inimeste ravis, kes olid saanud nahapinnale nii kiiritus- kui põletushaavu.

Linaõli võib toidus kasutada salatites, majoneesides, juustuga, jogurtitega, keefiriga, meega, puuviljadega, siirupitega, samuti lisada seda küpsetistele ja putrudele. Külmpresslinaõlil selles sisalduvate eeterlike õlide tõttu pisut mõrkjas maitse.

Linaõli võib sisse võtta ka eraldi ravikuuri eesmärgil 1 kuni 3 korda päevas 1 spl enne sööki. Tarvitada järjest 1,5 kuni 2 kuud, pidada siis 2 kuni 3 nädalat vahet ja kuuri seejärel korrata.

Linaõli tuleb säilitada toatemperatuuril või veidi jahedamas ja avatud pudelit soovitavalt pimedas. Säilivusaeg on üle poole aasta.

Sisaldus NRV %NRV-st
Energiasisaldus 3689kJ/897kcal 8400/2000 45
Rasvad, sh: 99,7g 70 142
Küllastunud rasvhapped 9g 20 45
Polüküllastumata rasvhapped 65g
Süsivesikud, sh: 0g 260 0
Suhkrud 0g 90 0
Valgud 0g 50 0
Sool 0g 6 0
Vitamiin E 8,63mg 12 72
————————— —————- ———– ————
Oomega-3-rasvhapped (ALA) 50,08g

NRV – päevane võrdluskogus
%NRV-st – 100g tootes sisalduva koguse suhe NRV-sse

Kanepiseemneõli – tuntud juba iidsest ajast

Sõna “kanep” mõjub paljude inimeste jaoks nagu härjale punane rätik ja samas ilmselt enim vaidlemisainet põhjustanud taim inimkonna ajaloos. Eestiski on kanepil läbi aegade oluline roll olnud: sellest on rahvasuu järgi nii köit keerutatud kui  seemneid söödud ja putru tehtud.

Kanepitaimel on looduses sadu liike. Arukas on enne tulistesse ja mustvalgetesse diskussioonidesse laskumist teha vahet kurikuulsal sõltuvuse tekitajal ja kasulike omadustega, mitmekülgsel taimel, tööstuskanepil, millest toodetakse allpool kirjeldatavat õli vastavalt kõigile Euroopa standarditele.

Selle õli valmistamiseks valitakse hoolikalt seemned, pressitakse külmpressimise teel ning pakendatakse tumedasse pudelisse, et õrnad koostisosad võimalikult hästi säiliksid.

Kanepiseemneõli on smaragdrohelist värvi ja tema lõhn kergelt vürtsikas, maitse on meeldivalt pähkline.

Kanepiõli teeb eriti väärtuslikuks tema ülimalt kõrge mitmekordselt polüküllastamata rasvhapete osakaal, millest 50-58% moodustab linoolhape (oomega-6 rasvhape) ja 14-20% alfalinoleenhape (oomega 3-rasvhape). Neid rasvhappeid ei ole organism võimeline ise tootma, niisiis on nende omastamine toidu kaudu ainuke võimalus. Ainsana kõigist toiduõlidest on kanepiõli essentsiaalsete rasvhapete vahekord 3:1, mida peetakse inimorganismi ainevahtusele kõige kasulikumaks.

Kanepiõlis sisalduvale gammalinoleenhappele omistatakse ka olulist toimet, parandamaks organismi autoimmuunssust ja ravimaks põletikulisi protsesse nagu näiteks reumatoidartriit, atoopiline dermatiit ja astma.

Kanepiõlis leidub ohtralt klorofülli – rakkude hingamist soodustavat, üleüldiselt immuunsüsteemi tugevdavat, ent ka põletikuvastast toimet omavat antioksüdanti, mis muuhulgas aitab seedetrakti kaudu välja viia kahjulikke jääkaineid.

Samas avaldab kanepiõli suurepärast mõju ka kolesterooli tasemele, vererõhule, nahale, liigestele ja hormonaalsele tasakaalule. Kuna uuringute kohaselt on oomega3 puudusel seos hüperaktiivsuse, stressi ja depressiooniga, saab kanepiõlist tuge ka ajukeemiliste protsesside ning hormoonsüsteemi tugevdamisel.

KanepiseemneõliNaistele on kanepiõlist abi erinevatel eluperioodidel ning erinevate hormoonsüsteemi probleemidega seonduvalt. Kuna tegu on prostaglandiini nimelist hormooni mõjutava õliga, on sellest abi menstruaaltsükli reguleerimisel, PMS–sündroomi leevendamisel ning “päevadega” kaasnevate valude taltsutamisel. Asendamatud rasvhapped peaksid juba ennetavalt olema kohutuslikuks komponendiks lapseootel ja imetavate naiste toidusedelis, sest aitavad positiivselt kaasa loote ja imiku kesknärvisüsteemi ning aju arengule. Kanepiõlis leiduv haruldast oomega6 gammalinoleenhapet soovitavad spetsialistid tarbida juba raseduse planeerimisel, kuna sellel on ühtlasi  ka emaka tekstuuri parandav toime.

Kanepiseemnetes sisalduvat valku nimega edestiin arvatakse aga parandavat isegi keskkonnakahjustustest tekkinud DNA–kahjustusi inimorganismis.

Ka mineraalainete poolest on kanepiõli asendamatu, selles leidub fosforit, kaaliumit, magneesiumit, kaltsiumit, rauda, naatriumit, mangaani, tsinki ja vaske.

Kanepiõli on populaarne koostisaine erinevates kosmeetikatoodetes, kuna parandab, ravib ja hellitab nahka, seob niiskust ning annab lahingu vananemiseilmingutele.

Seespidiselt võib kanepiõli, mille suitsemispunkt on madal – 160 kraadi – kasutada nii supilusikatäie kaupa ravikuurina (kui päris ilma lisanditeta ei tihka, siis näiteks jogurti või smuuti sees), ent ka lihtsalt salatikastmes, samuti lisandina pastale või pudrule.

Toitumisalane teave:

  • Linoolhape 54-57%
  • a-linoleenhape 16-20%
  • y-linoleenhappe 2-4%
  • stearidoonhape 0,5-1,5%
  • Oleiinhappe 10-13%
  • Küllastunud rasvhapped:
  • Palmitiinhape 6-7%
  • Steariinhape 2-3%
  • Arahhiidhape 0,5-0,8%
  • Kokku küllastunud rasvhapeid 9-11%

Raps – põhjamaine tervislik õlitaim

Ilusate kollaste õitega rapsi (brassica napus) tuntakse taimede välise sarnasuse tõttu ka õlikaalika nime all. Sellega sarnasused siiski ka piirduvad, tegelikus suguluses on raps pigem kapsa ja rüpsiga.

Raps on ainus õlitaim, mis kasvab põhjamaistes tingimustes.

Rapsi seemneis on 36–50% õli, mida lisaks toiduõli funktsioonile kasutatakse edukalt ka tööstuses: diislikütuse, määrdeainete, värvide, lakkide valmistamiseks. Sordiaretuse käigus on jagu saadud ka rapsiseemnete kibedast maitsest.

Rapsiõli pressitakse rapsi seemnetest külmpressimise, kuumpressimise või ekstraheerimise meetodil, selle tulemusena tekib ka hinnatud loomasöödana tarvitatav rapsikook.

Tänu neutraalsele maitsele on rapsiõli mitmekülgselt kasutatav, sobides nii salatitesse, küpsetamiseks, praadimiseks kui ka friteerimiseks. Rapsiõli talub kuni 160-kraadist kuumutamist.

Suitsemispunkt on 225 kraadi.

Rapsiõli on üks madalama küllastunud rasvhapete sisaldusega õlisid.

Rapsiõlis leidub kolme erinevat tüüpi oomega-rasvhappeid, sealhulgas ka kuldaväärt oomega-3, millel on tänuväärne toime nii südame- ja veresoonkonna, juuste, küünte kui naha tervisele. Suurema osakaaluga on ühekordselt küllastamata rasvhappete-oleiinhape(oomega-9)osakaal.

Külmpressitud rapsiõlis on rikkalikult looduslikku E-vitamiini, millel on teadupärast vähivastane toime. Lisaks sisaldab see veel ka teisi rasvlahustavaid vitamiine nagu A,D,K ja Q vitamiin.

Soomes läbi viidud uuringud kinnitavad rapsiõli tulemuslikkust tervise parandamisel. Kõigest üks lusikatäis rapsiõli päevas aitab võidelda diabeedi, dementsuse ning südame–veresoonkonna haiguste vastu. Uuring näitas nimelt, et rapsiõli tõttu langes organismis kahjuliku fibrinogeeni (vereplasmas hüübimist ja ringvoolu reguleeriva valgu) tase.

2010. aastal tehtud uuringu põhjal on rapsiõli rasvhappesisaldus eluks vajalike rasvade osas parim võimalikest.

Rapsiõli on üsna rikas ka kasulike linool– ja linoleenhapete poolest. Lisaks kasutamisele toiduvalmistamisel võib tarvitada ka massaažiōlina, kuna on sobilik kõigile nahatüüpidele.

Ebatervislikke küllastunud rasvhappeid on rapsiõlis ainult 6 protsenti, samal ajal, kui taluvõis esineb neid rohkem kui 50 protsendi ulatuses. Enne praadimist on soovitatav pann ja õli kuumutada, kuna madalal temperatuuril praadides imab toit endasse rohkem rasva.

RapsiõliToiteväärtus 100 g kohta      

  • Kalorsus: 884 kcal
  • Lipiidid: 100 g
  • Küllastunud rasvhapped: 7,4 g
  • Monoküllastumata rasvhapped: 63,3 g
  • Polüküllastumata rasvhapped: 28,1 g
  • Kampesterool: 241 mg
  • ß-sitosterool: 413 mg
  • E-vitamiin: 45,8 mg
  • K-vitamiin: 71,3 μg

(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)